ELFi kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu kirjutab, et Euroopa Liidul on tarvis selget plaani fossiilkütustest väljumisest. Eesti võiks olla eestvedaja, klammerdumata põlevkivitööstuse külge. err.ee/1610165134/piret-vain…

Kliimaseaduse mõte peaks olema kaitsta inimesi, loodust ja majandust muutuva kliima eest. Praegune eelnõu seda ei tee. TÜ õigusteaduse tudeng Robert Pappel kirjutab, et eelnõu soodustab sõltuvust fossiilkütustest ning taganeb kehtivatest eesmärkidest. arvamus.delfi.ee/artikkel/12…

Septembrikuu esimesel nädalavahetusel tegutsesid ELFi vabatahtlikud Alam-Pedjal, et luua võimalused sealsete loomuomaste märgade koosluste säilimiseks. Loe rohkem: zurl.co/WmbyB

Vabaühendused riigile: ärge otsustage ELi raha kasutamise prioriteete ilma kodanikuühiskonnata heakodanik.ee/uudised/vabauh…

Keskkonnatasude külmutamine võib tunduda väike otsus, kuid selle hind on suur. Kui saastaja ei maksa tekitatud kahju eest õiglast hinda, jääb riigil saamata oluline tulu, mida saaks kasutada keskkonnakahjude vähendamiseks. Loe lisa: shorturl.at/5mrbF

🌿🔥 Jaanipäev lõhnab suve, heina ja õitsva niidu järele 🔥🌿 Jaaniaeg on hetk, mil Eesti loodus on oma kõige lopsakamas rüüs. „Sõnajalaõisi otsides“ leiab alati ka pärandniitude kaunimaid õisi. 🌼 Õitseda võivad näiteks:  - harilik härjasilm - harilik kellukas - aas-seahernes - käbihein - käpalised, sealhulgas kaunid käoraamatud ja sõrmkäpp Liigirikkaimad pärandniidud on puisniidud, mis ei ole tekkinud iseenesest – nende liigirikkus on sündinud sajanditepikkuse inimese ja looduse koostöö tulemusena. Nii nagu jaanitule tegemine on põline tava, on ka puisniitude hooldamine osa meie kultuuripärandist. Head jaaniaega! Olgu pühades rohkem õite lõhna, putukate suminat ja aega märgata looduse väikseid imesid. #Eesti #eestiloodus #jaanipäev #PuisniiduLIFE

Nüüd, kus tuumaenergia ja -ohutuse seadus on vastu võetud, on aeg(a) otsustada jaama Eestisse rajamise tegeliku vajaduse üle. Loe pikemalt: kliimamuutused.ee/uudised/tu…

Kliimaseaduse eelnõu on täna kell 14 arutlusel Riigikogu keskkonnakomisjonis ja seda saab jälgida otseülekande vahendusel: riigikogu.ee/infoallikad/mul… Keskkonnaühenduste seisukoht on, et kliimaseadust on vaja inimeste, looduse ja majanduse kaitseks. Me peame pidurdama kliimamuutuseid, mis kahjustavad meie tervist, elukeskkonda, toidulauda ja majandust. Sellepärast on keskkonnaühendused toetanud algusest peale kliimaseaduse väljatöötamist, ja me oleme jätkuvalt samal seisukohal: Eestil on vaja tugevat kliimaalast raamseadust, mis annaks selguse nii riigile kui ettevõtjatele, kuidas tegutseda kliimamuutuste pidurdamiseks ja muutustega kohanemiseks. Aina süvenevatest kliimamuutustest põhjustatud ekstreemsed ilmastikuolud toovad kaasa väljakutseid igas valdkonnas. Meenutame kasvõi möödunud suve väga sajust esimest poolt, mis valmistas põllupidajaile palju meelehärmi. Praegune kliimaseaduse eelnõu jääb sarnaste olukordade puhul nõrgaks kaitsjaks. Keskkonnaühendustest on istungile kutsutud sõna võtma Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Noorte Keskkonnanõukogu. EKOt esindab arutelul Eesti Roheline Liikumine. Fotol on üleujutav Võhandu jõgi, 2023.

ELFi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton: "Kliimaseadus, mis taganeb meie senistest niigi lahjadest eesmärkidest, ei kaitse ei loodust ega inimest. Kliimaseaduse eelnõu on nõrk, ebaselge ega toetu teadusele." err.ee/1610038618/anton-ja-p…

Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus peavad äärmiselt murettekitavaks, et riik on kliimaseaduse eelnõus loobunud valdkondlikest heite eesmärkidest. Selline samm muudab seaduse sisutuks raamiks, mis ei paku õiguskindlust ettevõtjatele ega taga inimeste ja looduse kaitset kliimamuutuste eest, vaid, kasvatab bürokraatiat ja sillutab teed kulukatele kohtuvaidlustele. 🔳KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann: “Seaduses sätestatud valdkondlike numbriliste eesmärkideta tekib olukord, kus riigil pole selgeid hoobasid heitemahukate tegevuste piiramiseks, näiteks turba kaevandamise vähendamiseks. See on juba õigusriigi küsimus." 🔳Valdkondlike eesmärkide kaotamine ja nende viimine teekaartidesse suurendab kõigi osapoolte halduskoormust, sest teekaartide koostamine ja uuendamine on töömahukas protsess. Kehtiva õiguse kohaselt koostatakse seaduste eesmärkide saavutamiseks arengukavad, mille jaoks on – erinevalt teekaartidest – selge protseduur ja mille keskkonnamõjusid hinnatakse. Seega on arusaamatu, miks riik on leiutanud uue küsitava formaadi ja kulutanud selleks juba väga palju kõigi osapoolte ressursse. 🔳ELFi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton: "Sektoritele raame seadmata, nt turba kaevandusmahtude piiramine või raiemahtude pikaajaline planeerimine, astume me kliimakriisi lahendamisel suurte sammudega tagasi ja lükkame kulukad otsused tulevikku, kus nende hind on kordades kõrgem." Täpsemalt: elfond.ee/uudised/kliimasead…

Valitsus on otsustanud saata kliimaseaduse eelnõu peagi Riigikogule arutamiseks. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton ütleb Delfis ilmunud loos, et positiivne on, et eelnõus on kirjas eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni ja riigi enamiku investeeringute lõpetamine fossiilkütuste taristusse. Muus osas rahul olla ei saa, ennekõike nõrkade heite vähendamise eesmärkide tõttu. delfi.ee/artikkel/120584066/…

Riik peab tuuleparkide planeerimisel tagama rohevõrgustiku säilimise. Paraku näitab täna avalikustatud pilootanalüüs mitmeid puudujääke tuulepargiarenduste keskkonnamõju hinnangutes: elfond.ee/uudised/elf-riik-p…

Uus veebileht xn--psimetsandus-dlb.ee koondab püsimetsanduse põhitõed ja praktilised infomaterjalid. Lehe sisu on sündinud mitmete keskkonnaühenduste, metsaökoloogide ja metsamajandajate koostöös. Kutsume uudistama!

☢️ Täna jõuab Riigikogusse esimesele lugemisele tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu. Loe ELFi ja ERLi sel puhul riigikogulastele saadetud kirja ja vaata istungi otseülekannet: elfond.ee/uudised/tuumaenerg…

🌎EL kujundab parasjagu uut pikaajalist eelarvet, mis paneb paika järgmise seitsme aasta rahalised prioriteedid. 🟢Üks suuremaid muutusi on, et mitmed senised toetusallikad koondatakse ühte suurde fondi. See võib kaasa tuua kliimarahastuse vähenemise. #plan4climate kliimamuutused.ee/uudised/ra…

Eestimaa Looduse Fond otsib kliimapoliitika eksperti, kes aitaks ellu viia ELFi kliimaprogrammi tegevusi ning juhtida ja sisustada rahvusvahelisi projekte. Kandideerimise tähtaeg: 23.03 Rohkem infot: elfond.ee/uudised/elf-otsib-… Foto: Sven Zacek

Eile lahkus üks meie aja silmapaistvamaid looduskaitsjaid, primatoloog ja aktivist Jane Goodall (1934-2025). Terve oma elu looduse uurimisele ja säilimisele pühendanud naise panus meie planeedi looduse kaitsmisel on märkimisväärne ja tema pärand elab edasi nii looduses kui ka sadades tuhandetes inimestes. 💚Omal rahulikul ja siiral viisil levitas ta sõnumit looduse kaitsemise vajadusest üle terve maailma. Jane Goodalli üks olulisimaid sõnumeid oli, et ükski inimene üksi ei saa lahendada kõiki maailma muresid. Aga igast inimesest sõltub, kuidas tema enda ümber iga päev tema enda tegudest asjad looduses paremini või halvemini lähevad. See on sõnum, mida kannab ka ELFi igaühe looduskaitse - Jane missioon elab edasi nii elurikastes aedades, talguliste taastatud elupaikades ja miljardites teistes väikestes tegudes iga päev.

“Alutaguse rahvuspargi laiendamine on hädavajalik, et peatada erakordselt loodusväärtusliku metsamassiivi killustumine,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass. Loe lähemalt >>> alutaguseinfo.ee/uudised/kes…